Jaan Kross 1920-2007
J Jaan Kross õppis 1928-1938 Jakob Westholmi Gümnaasiumis ja 1938-1944 Tartu Ülikoolis õigusteadust. Ta oli Saksa okupatsiooni lõpukuudel vangis ning 1946-1954 oli poliitvangina Komis söekaevanduses, hiljem Krasnojarski krais. Seetõttu jäi Jaan Krossi kirjanikudebüüt tavatult hilja peale. Kutseline kirjanik sai Jaan Krossist 1954. aastal.
Jaan Kross on mitmeid kordi kandideerinud Nobeli kirjandusauhinnale.
Ta valdas saksa, soome, rootsi, prantsuse, vene ja inglise keelt.
1958. aastail ilmus Jaan Krossi esikkogu "Söerikastaja" ja temast sai Kirjanike Liidu liige. "Söerikastaja" on ajalaulude raamat, millega luuletaja astus välja juhikultuse, silmakirjalikkuse, muganemise, bürokraatia ja ühiskonnas valitseva vale vastu. See oli püüd uuesti sünnile ja puhtusele, luuletaja soov alustada maailmaavastamise teekonda lähimineviku taagast vabanenult. "Söekastajas" kasutas Kross vabavärssi, kutsudes sellega esile ägeda poleemika, mis kujunes kokkuvõttes uue kirjandus- ja elukäsituse võidukäiguks.
Looming
Romaanid
Luulenäiteid
Imeline aas
Sel künkal algas imeline aas,
Näis vastu taevasina sünk ja paljas.
Seal hiirekõrvul rohi oli maas,
Nii imevärske ja nii igihaljas.
Sealt künkalt algas imeline aas.
Me kuulsime, kuis puude süda lõi
Ja tundsime, kuis mullast võrsus rohi.
Puud hüüdsid hääletult: ei või, ei või
Ja haljas rohi sosistas: ei tohi.
Me kuulsime, kuis puude süda lõi.
Kas tõesti kord saab tõde muinasloost,
Et sellest laanest tagasi ei tulda.
Me läksime ja oksad läksid koost
Ja värskes õhus lõhnas sooja mulda.
Kas tõesti kord saab tõde muinasloost?
Ehk küll me ümber kivist linn on taas,
Me kõnnime, kui kõnniks me legendis.
Nüüd õites on me imeline aas,
Kuid kõik ta õied õitsevad meis endis
Ehk küll me ümber kivist linn on taas.
1957
- Sellest luuletusest on hiljem tehtud laul. J. Krossi 1957 kirjutatud pealkirjastamata luuletus ilmus 1958 tema esikkogus „Söerikastaja”. Vendade Urbide viisistatult populaarseks lauluks saanuna on autori algset teksti sageli ekslikult moonutatud, lauldes imelise laane asemel imelisest aasast.
Jaan Kross on mitmeid kordi kandideerinud Nobeli kirjandusauhinnale.
Ta valdas saksa, soome, rootsi, prantsuse, vene ja inglise keelt.
1958. aastail ilmus Jaan Krossi esikkogu "Söerikastaja" ja temast sai Kirjanike Liidu liige. "Söerikastaja" on ajalaulude raamat, millega luuletaja astus välja juhikultuse, silmakirjalikkuse, muganemise, bürokraatia ja ühiskonnas valitseva vale vastu. See oli püüd uuesti sünnile ja puhtusele, luuletaja soov alustada maailmaavastamise teekonda lähimineviku taagast vabanenult. "Söekastajas" kasutas Kross vabavärssi, kutsudes sellega esile ägeda poleemika, mis kujunes kokkuvõttes uue kirjandus- ja elukäsituse võidukäiguks.
Looming
Romaanid
- „Kolme katku vahel” I–IV (1970–1980)
- „Keisri hull” (1978)
- „Rakvere romaan” (1982)
- „Professor Martensi ärasõit” (1984)
- „Vastutuulelaev” (1987)
- „Wikmani poisid” (1988)
- „Silmade avamise päev” (1988)
- „Väljakaevamised” (1990)
- „Tabamatus” (1993)
- „Mesmeri ring” (1995)
- „Paigallend” (1998)
- „Tahtamaa” (2001)
- „Kallid kaasteelised” (2004) oli Eesti 2004. aasta kõige müüdumate teoste edetabelis 6590 eksemplariga 15. kohal. Sealhulgas oli ta Hando Runneli luulekogu „Suureks saamine” järel läbimüügilt teine eesti ilukirjandusteos.
- „Neli monoloogi Püha Jüri asjus” (1970)
- „Michelsoni immatrikuleerimine” (1971)
- „Pöördtoolitund” (1972)
- „Rist”
- „Stahli grammatika”
- „Vandenõu”
- „Väike Vipper”
- „Järelehüüd Kuusiku peremehele”
- „Minu onupoja jutustus”
- „Tuhatoos”
- „Pulmareis”
- „Eesti iseloom”
- „Põgenemine”
- „Vürst”
- „Morse”
- „Onu”
- „1941”
- „Mardileib” (1973)
- „Kolmandad mäed” (1975)
- „Taevakivi” (1975)
- „Kajalood” (1980)
- „Ülesõidukohad” (1981)
- „Silmade avamise päev” (1988)
- „Järelehüüd” (1994)
- „Doktor Karelli raske öö” (2000)
- „Vend Enrico ja tema piiskop” (2000)
- „Söerikastaja” (1958)
- „Kivist viiulid” (1964)
- „Lauljad laevavööridel” (1966)
- „Vihm teeb toredaid asju” (1969)
- „Voog ja kolmpii” (1971)
- „Põhjatud silmapilgud” (1990)
- „Maailma avastamine” (2005) uustrükk
- „Kallid kaasteelised” (2003)
- „Kallid kaasteelised II” (2008)
Kirjandusse tuli 50ndate teisel poolel luuletajana, 70ndaist alates on ta tegutsenud valdavalt prosaistina. Kross on valdavalt vabavärsipoeet, vabavärsis on ligi kaks kolmandikku ta luulest, riimitud vabavärssi sealhulgas napilt üle kolmandiku.
Lembelüürikat leiab igast J. Krossi kogust. Armastusluule pigem loomingu alguses, pigem tundetõlgitsus ja seisundianalüüs. Pärislinlasena ja erudiidina pole Krossil olnud võimalust süveneda loodusesse. Kõige erksamgi looduspilt on vaid äratõukeks mingi mõtiskluse juurde, võrdkujuks filosoofilisele või sotsiaalsele üldistusele.Tema looming tervikuna mõtteluule ja intellektuaalne luule. Eelistab seista teadmiste suhteliselt kindlal graniitalusel.
„Söerikastaja“ 1958 - Krossi kõige algatuslikum kogu, mis küttis kirgi kuumaks ilmumise hetkel. Läbis valikufiltri, toonitas agiteerivat, üleskutsuvat, hukkamõistvat poolt. Sellest kogust tulvab tarmukust, hoogu ja energiat.Esile tooks luuletuse „Saun“ - vihjab puhastusele ja selle vajalikkusele meie ühiskonnas.Protsetivaimust vaba luuletus „Linnud“ - peale linnualauluelamuse ei tasu midagi otsida.
Varavalges Nüüd surin ja vurin ja igalt oksalt
kes käima küll lasi nad- on töötoas suur (ma näen siit maast)
need sulised väiksed ja igal okasl liugleb rohtu
puurmasinad? siriseb puur sillerdav laast.
Ja mina
tallamisohu eest
korjan neid
kastese rohu eest.
("Linnud", luulekogust "Söerikastaja ")
Tuntav osa Krossi luulest on pühendatud kunsti- ja eriti kirjandusprobleemidele - „Luule on“, „Kiri“, „Minu sõber luuletaja“.
Voolab,
Voolab lindil kivisüsi...
Lambid uugavad
ja väljas keeb purgaa.
Silmad lahti kuidagi ei püsi
ning sealt söelt
neid pöörata ei saa.
Kaevanduses käib keha tappev ja vaimu nüristav tegevus, mida võib rutiinsuse järgi võrrelda sunnitööga.
(„Söerikastaja“ „Kallid kaasteelised“ )
„Kivist viiulid“ (1964) -Sellest kogust ilmneb Jaan Krossi inimesekontseptsioon.Kandvaim teos on assotsiatiivne poeem „Maailma avastamine“.
Luulenäiteid
Imeline aas
Sel künkal algas imeline aas,
Näis vastu taevasina sünk ja paljas.
Seal hiirekõrvul rohi oli maas,
Nii imevärske ja nii igihaljas.
Sealt künkalt algas imeline aas.
Me kuulsime, kuis puude süda lõi
Ja tundsime, kuis mullast võrsus rohi.
Puud hüüdsid hääletult: ei või, ei või
Ja haljas rohi sosistas: ei tohi.
Me kuulsime, kuis puude süda lõi.
Kas tõesti kord saab tõde muinasloost,
Et sellest laanest tagasi ei tulda.
Me läksime ja oksad läksid koost
Ja värskes õhus lõhnas sooja mulda.
Kas tõesti kord saab tõde muinasloost?
Ehk küll me ümber kivist linn on taas,
Me kõnnime, kui kõnniks me legendis.
Nüüd õites on me imeline aas,
Kuid kõik ta õied õitsevad meis endis
Ehk küll me ümber kivist linn on taas.
1957
- Sellest luuletusest on hiljem tehtud laul. J. Krossi 1957 kirjutatud pealkirjastamata luuletus ilmus 1958 tema esikkogus „Söerikastaja”. Vendade Urbide viisistatult populaarseks lauluks saanuna on autori algset teksti sageli ekslikult moonutatud, lauldes imelise laane asemel imelisest aasast.
Powerpointi presentatsioon Jaan Krossist
Jaan Kross - Powerpointi presentatsioon | |
File Size: | 280 kb |
File Type: | pptx |
Pildid
Tsitaadid tema teostest
- Haritud eestlane on nii haruldane asi, et kui ta ka olemas on, peab ta neetult tark olema. (“Kolme katku vahel”, 1970 - 1980)
- Varblane maal hall ja linnas ka hall. (“Kolme katku vahel”, 1970 - 1980)
- Kui sa tahad pidada raudseid põhimõtteid, pead sa olema ise terasest poiss. Ja suutma murda oma põhimõtte aeg-ajalt, mõnikord — krõksti pooleks. Et näidata, et sa oled oma põhimõtte peremees. Mitte oma põhimõtte ori. (“Wikmani poisid”, 1988)
ÜLESANDED
Ülesanne: kasutades õpikuid, teatmeteoseid jms, koosta mõisteskeem J. Krossi loomingu kohta: kirjuta välja teosed, rühmita sarnased teosed, pealkirjasta rühmad.
Ülesanne: filmi „Söerikastaja“ põhjal koostada märksõnaskeem J. Krossi eluloo kohta, lisaks kasutada õpikuid.
Ülesanne: kirjutada J. Krossi luuletusest „Autobiograafia süvitsi“ põhjal vabavärsiline luuletus oma elu kohta. Leppige klassiga kokku perioodi pikkus, selle ülesande juures tuleb arvestada õpilaste vanust.
Katkend luuletusest "Autobiograafia süvitsi"
Ta hakkab müüridelt varje maha koorima
Ta koorib maha ühe pika mehe silueti
kelle pea on peidetud rätiku alla
(see olen mina)
ja siis ühe noorema mehe
pambuga seljas keset pikka vangidevoori
ja siis veel noorema mehe
autos
püstolitega sakslaste vahel
ja siis ühe rõõmsasti vintis tudengi
lill nööpaugus
sinimustvalge mütsiga
ja siis punases mütsis koolipoisi
ja jõmmi ja jütsi ja lapse ja imiku
kes sõidab ilmasõjajärgses roosteplekilises
laenatud lapsevankris.
Kasutatud kirjandus
- "Kirjandus 9. klassile", Märt Hennoste, Avita, Tallinn 2003
- http://www.youtube.com/watch?v=Zn4E11Y9RGw&feature=player_embedded#
- http://www.postimees.ee/281207/esileht/kultuur/303413.php
- "Voog ja Kolmpii", Jaan Kross