Mats Traat 1936
M ats Traat on sündinud Tartumaal aastal 1936.
1960. aastal lõpetas Moskvas Gorki-nimelise kirjandusinstituudi. 1965-1968 töötas Traat Tallinnfilmis toimetajana, 1970. aastast on ta kutseline kirjanik.
Ilukirjanduses debüteeris Mats Traat novelliga "Lõppematu tee" 1958. aastal, luule esikkogu "Kandilised laulud" ilmus kassetis "Noored Autorid" I(1962). Ta on üks vähestest eesti kirjanikest, kes on kogu oma loometee viljelnud kõrvuti luulet ja proosat.
Romaanid
Tema esimesed luulekogud "Kandilised laulud" (1962), "Küngasmaa" (1964), "Kaalukoda" (1966), "Laternad udus" (1968) on omalaadseks tasakaalustavaks kaalukeeleks elu- ja vaimuläheduse vahel 1960. aastatel.
Traadi luule põhiteemad on elu ja surma vastasseis, inimese ja looduse ühtsus, rahvuslik-kultuutiline järjepidevus. Tema luules vahelduvad lüürika ja lüroeepika, vabavärss ja klassikalised vormid.
Ei ei tahan elusat südant
rohurohelist päikesepunast veevaget südant.
Tahan sukelduda ta põhja lamada peal
tahan võtta ta kätte kui lähen pimedusse
valgusse jõudes peidan ta ära
et keegi ei saaks teda rüvetada lämastada.
("Kevad", luulekogust "Valitud luuletused")
Samuti iseloomustab tema loomingut inimese kohanemise või kohanematuse teema. Ta kujutab eestlaste saatust eelkõige külaühiskonna ajaloo kaudu, jäädvustades inimese teisenemist muutuvas ajas.Traadi loomingu missiooniks on protest argimadaluse vastu, inimese äratamine vaimsele elule.
Maailm! Ava oma ahjud
murra mule käärukaupa
ehtsat, krõbedat leiba !
("Mötted", luulekogust "Hommikul kui tolmab rukis")
Tema kandiline kujundlikkus, maalähedane temaatika ja alguses otseütlev värss on luulepilti avardavaks kontastiks.
Mats Traadi proosa keskne probleem on inimese eetilisus erinevates aegades ja oludes. Näiteks romaanis "Maastik õunapuu ja meiereikorstnaga" (1979) kujtab ta noorukist peategelase õnneootust ja ideaaliihalust 1950. aastate muutuvates oludes.
1960. aastal lõpetas Moskvas Gorki-nimelise kirjandusinstituudi. 1965-1968 töötas Traat Tallinnfilmis toimetajana, 1970. aastast on ta kutseline kirjanik.
Ilukirjanduses debüteeris Mats Traat novelliga "Lõppematu tee" 1958. aastal, luule esikkogu "Kandilised laulud" ilmus kassetis "Noored Autorid" I(1962). Ta on üks vähestest eesti kirjanikest, kes on kogu oma loometee viljelnud kõrvuti luulet ja proosat.
Romaanid
- "Tants aurukatla ümber" (1971; kordustrükid 1975 ja 2005)
- "Maastik õunapuu ja meierikorstnaga" (1973)
- "Pommeri aed" (1973; kordustrükid 1985 ja 2008)
- "Inger" (1975; kordustrükk 1989)
- "Türgi oad" (1977)
- "Puud olid, puud olid hellad velled" (1979)
- "Rippsild" (1980)
- "Karukell, kurvameelsuse rohi" (1982; kordustrükk 1990)
- "Üksi rändan" (1985)
- "Minge üles mägedele (I 1987, II 1994), III (2009), IV (2010)
- "Hirm ja iha" (1993)
- "Naised ja pojad" (2007)
- "Kandilised laulud" (1962)
- "Küngasmaa" (1964)
- "Kaalukoda" (1966)
- "Laternad udus" (1968)
- "Ilmakaared" (1970)
- "Hilised talled" (1976)
- "Valitud luuletused" (1979)
- "Septembrifuuga" (1980)
- "Sügislootus" (1986)
- "Ajalaulud" (1990)
- "Vastuseta" (1991)
- "Koidu kätes" (1993)
- "Harala elulood" (2001)
- "Päike näkku" (1981)
- "Islandi suvi" (2003)
- "Sarviku armastus" (2007)
Tema esimesed luulekogud "Kandilised laulud" (1962), "Küngasmaa" (1964), "Kaalukoda" (1966), "Laternad udus" (1968) on omalaadseks tasakaalustavaks kaalukeeleks elu- ja vaimuläheduse vahel 1960. aastatel.
Traadi luule põhiteemad on elu ja surma vastasseis, inimese ja looduse ühtsus, rahvuslik-kultuutiline järjepidevus. Tema luules vahelduvad lüürika ja lüroeepika, vabavärss ja klassikalised vormid.
Ei ei tahan elusat südant
rohurohelist päikesepunast veevaget südant.
Tahan sukelduda ta põhja lamada peal
tahan võtta ta kätte kui lähen pimedusse
valgusse jõudes peidan ta ära
et keegi ei saaks teda rüvetada lämastada.
("Kevad", luulekogust "Valitud luuletused")
Samuti iseloomustab tema loomingut inimese kohanemise või kohanematuse teema. Ta kujutab eestlaste saatust eelkõige külaühiskonna ajaloo kaudu, jäädvustades inimese teisenemist muutuvas ajas.Traadi loomingu missiooniks on protest argimadaluse vastu, inimese äratamine vaimsele elule.
Maailm! Ava oma ahjud
murra mule käärukaupa
ehtsat, krõbedat leiba !
("Mötted", luulekogust "Hommikul kui tolmab rukis")
Tema kandiline kujundlikkus, maalähedane temaatika ja alguses otseütlev värss on luulepilti avardavaks kontastiks.
Mats Traadi proosa keskne probleem on inimese eetilisus erinevates aegades ja oludes. Näiteks romaanis "Maastik õunapuu ja meiereikorstnaga" (1979) kujtab ta noorukist peategelase õnneootust ja ideaaliihalust 1950. aastate muutuvates oludes.
Pildid
Powerpointi presentatsioon Mats Traadist
Mats Traat- powepointi Presentatsioon | |
File Size: | 220 kb |
File Type: | pptx |
Luulenäited
Mats Traat esitab oma luulet ETV luulenurga saates , mõned näited :
- Mats Traat "Maadlejad" http://etv.err.ee/arhiiv.php?id=100395
- Mats Traat "Valikuvabadus" http://etv.err.ee/arhiiv.php?id=99615
- Mats Traat " Galluphttp" http://etv.err.ee/arhiiv.php?id=99615
Ülesanded
- Määra katkenditele õiged pealkirjad, kasutades koondkogu "Valitud teosed" III köide.
Ühe öö soojendab lõke kahte inimest.
Pärast sorivad kaks inimest tuhas
kakskümmend aastat.
***
Roheline rong,
roheline rong läheb
hõõguva loojangu maale.
Perroonile jääb uitama tuuli
ja sülem seoseta mõtteid -
neil polnud lahkuvas vagunis platskaarti.
***
Vihm. Harmoonika. Kell kümme.
Kõrged sahisevad puud.
Hämarus. Ei mingeid hümne.
Küla keset lõikuskuud.
***
Punase küsimärgina
küütleb mõttes,
tüütab tõttes,
masinavärgnia:
närid öö põhjas tähti,
grammofoni mängitad,
endas sängitad
koidutähti.
***
Kas hing on teisene või kolmandane,
ons temast üldse lugu ?
Nii küsind see, kel mõistus väheldane,
soov täita ainult pugu.
***
Soe võbisev lind punus pesa,
kandis lillat sirelilund,
rõõmsaid unistusi, sumiseivaid öid
ja õmbles kõik päikeseniidiga kokku.
***
Kasutatud kirjandus
- http://www.raamatukogu.viljandi.ee/?op=body&id=727
- "Kirjandus 9. klassile", Märt Hennoste, Avita, Tallinn 2003
- "Valitud teosed" III köide, Mats Traat