60ndad eesti kirjanduses

Paul-Eerik Rummo 1942

Picture
  Paul-Eerik Rummo on eesti luuleuuenduse säravaim nimi. Ta on  sündinud ja üles kasvanud  Tallinnas. Rummo  õppis Tallinna 2. keskkoolis ja Tartu ülikoolis, mille lõpetas 1965. aastal. Seejärel töötas Rummo Vanemuise teatri dramaturgina. Selleks ajaks oli ta juba kahe luulekogu autor ja Kirjanike Liidu liige. Aastatel 1966-1976  elas Rummo vabakutselise kirjanikuna Tallinnas, töötas siis kümme aastat (1977-1988 ) Eesti Draamateatris ja pöördus aegade liberaliseerumise järel poliitikasse , olles Eesti Liberaalidemokraatliku Partei asutajaliige ja esimees, parlamendiliige seni neljas koosseisus ning kultuuri- ja haridusminister aastatel 1992-1994. Aprillist 2003 kuni 5. aprillini 2007 oli ta Eesti Vabariigi rahvastikuminister. Ta valiti XI Riigikogusse. 16. aprillist 2007 on ta Eesti-Malta parlamendirühma ja 30. aprillist Soome-Ugri toetusrühma esimees. Paul-Eerik Rummo on olnud Rahvusringhäälingu Nõukogu esimees, Integratsiooni Sihtasutuse Nõukogu esimees. 2007. aastast on ta Eesti Migratsioonifondi Nõukogu esimeees. Paul-Eerik Rummo on abielus näitleja ja kirjaniku Viiu Härmiga.


Looming
  • "Ankruhiivaja" (1962)
  • "Tule ikka mu rõõmude juurde" (1964)
  • "Lumevalgus...lumepimedus" (1966)
  • "Luulet 1960–1967" (valikkogu, 1968)
  • "Tuhkatriinumäng" (näidend, 1969)
  • "Saatja aadress" (1972, levis omakirjastuslikult)
  • "Lugemik-lugemiki" (lasteraamat, 1974)
  • "Kokku kolm juttu" (lasteraamat, 1974)
  • "Kass! Kass! Kass!" (näidend, 1981)
  • "Saatja aadress ja teised luuletused 1968–1972" (1989)
  • "Ajapinde ajab" (1985)
  • "Oo et sädemeid kiljuks mu hing" (valikkogu, 1985)
  • "Kõrgemad kõrvad" (1985)
  • "Luuletused" (1999)
  • "Kohvikumuusikat" (2001)
  • "Vannituba" (2004)
  • "Kogutud luule" (2005)

Paul-Eerik Rummo nimega seostatakse murrangut 1960. aastate eesti luule sisus ja vormis. Eredaimaks pöördepunktiks tolleaegses kultuurielus oli kassetipõlvkonna tulek luulesse, kuhu kuulus ka Paul-Eerik Rummo. Kahekümne aastaselt avaldas ta kassetis oma esikkogu "Ankruhiivaja", mis oli nooruslik kogu, optimistlikult naiivne ja kõrgustesse  pürgiv.                                    

                                                    Üksainuski mõte leida, mõelda ja aduda!/
                                                    Üksainuski oma mõte - ja siis võin kaduda !
                                                     ("Mõte", luulekogust "Luuletused")

                                                    Tahan olla laps, kes liivakastis
                                                    liivast ehitab maailma,
                                                    veel ilusama sellest mida näeb.
                                                    ("Algused", luulekogust "Ankruhiivaja")

1964 ilmus järgmine kogu "Tule ikka mu juurde", kus optimism taandub, tekivad hamletlikud "olla või mitte olla" probleemid. Hea ning halva vahekorda kujutab Rummo läbi lapse. 
Aastal 1966 määrati talle Juhan Liivi preemia.
 1966. aastal avaldab Rummo ühe oma tuntumatest kogudest "Lumevalgus... lumepimedus", kus ilmneb autori eksperimenteeriv huvi keele vastu.
                                                      Siingi tihti niisamuti tammuti:
                                                      taara-, neto- ja brutosaurused,
                                                      küll brutaalsed, küll netid mammutid,
                                                      kõige ees olid minotaurused.
                                                      ("Hüperborea",  luulekogust "Lumevalgus... lumepimedus")

1972. aastal valminud kogu "Saatja aadress ja teised luuletused 1968-1972" avaldamine keelati, tervikuna ilmus see 1989. aastal. Antud kogus loobus Rummo traditsioonilisest luuletamistavast, mida peeti modernistlikuks muutuseks. Autor hakkas kirjutama vabavärsse, mis meenutavad proosat.
2001. aastal ilmus luulekogu "Kohvikumuusikat". kogus väljendub vabadusiha sidemete katkestamine ja soov tagasi pöörduda maailmamerre.


Lisaks luulele

Paul Eerik Rummo on kirjutanud ka näidendeid, lasteraamatuid, filmistsenaariume, laulusõnu, dramatiseeringuid ning tõlkinud luulet paljudest keeltest.
Tema neljast draamast olulisim on "Tuhkatriinumäng" (1969), mis on uue, senisest tinglikuma dramaturgia näide. Teose tegevus toimub ühel päeval üheksa aastat pärast Printsi ja Tuhkatriinu pulmi. Prints püüab selgusele jõuda, kas ta on ikka abiellunud tõelise Tuhkatriinuga või hoopis peretütrega. See on näidend tõe otsimisest ja selle mõttetusest. Teos on filoofilise rõhuasetuse ja laitmatu kompositsiooniga. "Tuhkatriinumängu" on lavastatud ka New Yorgis, Broadwayl (1971).
 




Pildid

"Viimse reliikvia" filmimuusika
 

Paul Eerik Rummo on kirjutanud sõnad "Viimse reliikvia" lauludele. Igale eestlasele tuntud ja pähe kulunud laulud on näiteks
  • Iga mees on oma saatuse sepp
  • Mässajate laul
  • Nuhk-munkade Laul
  • Pistoda Laul
  • Prostituudi Laul
  • Põgene Vaba Laps
  • Viimne Reliikvia
  • Üks mees nägi unes taevalikku õiglust
Üks Tuntuimatest on "Põgene vaba ,laps",( mida saab all pool ka kuulata).
Erich Krieger - laul" Põgene, vaba laps", filmist "Viimne reliikvia"

Powerpointi presentatsioon Paul- Eerik Rummost

paul_eerik_rummo.pptx
File Size: 363 kb
File Type: pptx
Download File

Luulenäited

Kingitused

Kolm mul oli kaunist sõna,
sõna sõnatut, nime nimetut.
Üks oli kuldne, üks hõbene,
ja üks oli valgevaskine.

Oi sina tüdruk täherinda,
sulle kolm need kõik kinkisin.
Muud polnud anda mul muretul,
vilepuhujal varatul.

Üht panin päikeseks peale päeva
punasena pulbitsema.
Seal ta laseb laia laulu,
kuldseid kannuseid kõlistab.

Teise panin kuuksi kumendama
alla su akna, toa tahaje.
Seal ta igatseb ja huikab,
huikab sind hellakest hõbeselt.

Kolmanda panin ma täheksi,
täheks su silmisse, täheks su sõrmisse,
täheks su täherinnale.
Selle suudlen sealt tagasi.


  Rummo esitab oma luulet ka ETV luulenurga saates. Mõned näited :



Ülesanded

  • Paul-Eerik Rummo luuletuses "Põgene vaba laps" on sõnad segamini läinud. Korrastage värsiread.

Kuid üle kõige on maailmal vaja üht paelust,
kes midagi pole kuulnud ega viitsi mõeldagi,
üht püüdjate last heast ega kurjast
Püüdjail on vaja just vaba last,
ei heast ei kurjast.

Vii kuni veel sa vähegi suudad, vaba laps.
See on maailma vabadus.
Ainus võim- kuni veel sa vähegi loodad,
vähegi hoolid- põgene !
Peitu vaba laps, põgene !
Põgene vaba laps !

Vägivald armastab ja vallutada.
Põgene, ta tahab võita vabadust.
Vägivald igatseb vallutada enda vabadust,
armastab vabadust – naljale kallutada.
Vägivald armastab vabadust,
vaba laps armastab vabadust .

Kuni veel sa vähegi loodad,
Põgene, vaba laps.
Vaba laps – maailma vabadus,
vii peitu, see on ainus võimalus.
Kuni veel sa vähegi suudad, Põgene
vähegi hoolid –põgene, vaba laps!

Üle sind on kõigil vaja laps vaba kõige !


  • Lisage Paul-Eerik Rummo luuletusse "Me hoiame nõnda ühte" riimid.

Me hoiame nõnda ühte
kui heitunud
me hoiame nõnda ühte
ja läheme läbi mere
ja läheme läbi
mis tõuseb me vastu tige
ja läheme läbi mere
ja muud me ei vaja
ja muud me ei vaja tuge
kui üksteise selged
ja muud me ei vaja tuge
kui ühised rõõmsad võlad
kui ühised rõõmsad
mis üheskoos tuleb meil kesta
need ühised rõõmsad
neid meri ei saa meilt

Ma tahan su rindade kaudu
ka tuult mis neid puudutab
ja tahan su kandade
sel maal millel seisad seista
sel maal millel seisad
ja mõelda kõigile maile
see maa millel seisame seista
on antud

Sa armasta siis minu
kui nendes on maailmataevast
ja laula vaid seda mu salmi
mis sõlmub mu
mis sõlmub mu
kui aiman tundmatuid
see salm on mu südamevaevast
kas oskame hoida kõik ühte
kas oskame hoida
kui heitunud
kas oskame hoida
ja minna nii läbi mere.


Kasutatud kirjandus

  • Väike Eesti kirjanduslugu", Märt Hennoste, Koolibri, Tallinn 1997
  • "Kirjandus 9. klassile", Märt Hennoste, Avita, Tallinn 2003